Flag of Timor-Leste

USAID Nia Projetu Reforsa Servisu Saúde Báziku

Lingua: English | Tetun

Speeches Shim

Objetivu:

Reforsa Servisu Saúde Báziku (Hakbi’it) kontribui ba USAID nia meta dezenvolvimentu hasa’e Timor-Leste nia kapasidade atu fornese servisu ne’ebé responsivu iha nivel nasionál no sub-nasionál.

Lokalidade:

Nivel Nasionál no Munisípiu Covalima

Parseiru Importante

Ministériu de Saúde (MOH)

Instituisaun Nasionál Saúde (NIH)

Durasaun: Dezembru 2015 — Dezembru 2020

Kontratu: $8.4 million

Parseira nia Kontaktu:

JSI Research & Training Institute, Inc.

Dr. Harriet Stanley

Chief of Party

Email: harriet_stanley@tl.jsi.com    

USAID nia Kontaktu:

Teodulo Ximenes

Ofisíais Saúde

Email: usaid-timor-leste-info@usaid.gov

 

Rezumu:

Hakbi’it hadi’a Ministériu de Saúde nia kapasidade iha nivel nasionál no munisípiu hodi fornese kualidade no impaktu servisu ne’ebé aas. Projetu nia tarjetu ba iha munisípiu Covalima hodi sai hanesan modelu ba prestasaun servisu saúde atu bele  replika iha Timor-Leste laran tomak. Iha Covalima, projetu nia atividade inklui hadi’a abilidade pesoál saúde   hodi tuir protokolu no padraun, hasa’e persentajen ba feto simu pelumenus vizita antenatal dala haat  no aumenta númeru  labarik  moris iha fasilidade saúde. Alende ne’e, projetu promove hasae  uzu servisu saúde reprodutivu, espesiálmente ba foin sa’e sira no feto ho númeru isin rua ne’ebé barak. Iha nivel nasionál, projetu haforsa Institutu Nasionál de Saúde (INS) hodi fornese treinamentu ne’ebé ho kualidade. Ho hakbi’it nia asisténsia, INS estabelese sentru treinamentu klíniku rua iha Dili no ida iha Covalima. Projetu mós ajuda INS dezenvolve base de dadus ba partisipante treinamentu  no regulamentu ba treinamentu no hadi’a  nia implementasaun.   

   
Hakbi'it Project

Alkansus Prinsipál Sira:

  • Númeru planeamentu familiar no materna no saúde labarik husi klínika saúde Covalima ne’ebé tuir estandarte Ministériu Saúde nian aumenta ba porsentu 29.4 iha tinan 2018. 

  • Tinan protesaun ba kazál/“Couple Years of Protection”, sasukat ba uza kontrasepsaun modernu anuál, konsege aumenta husi liña de base 2,042 iha 2015 to 5,650 iha tinan 2019, aumenta porsentu 177. 

  • Hasa’e númeru ba labarik ne’ebé simu imunizasaun antes fulan sanulu resin rua husi liña de baze porsentu 74 iha tinan 2015 to porsentu 100 iha tinan 2019.

  • Hasa’e kompeténsia klínika pesoál saúde fasilidade saúde públiku Covalima hamutuk 104 husi 180 (porsentu 57) iha Setembru 2019 konaba partu moos no seguru atu iha pelumenus pesoál saúde ida ho abilidade atu fornese servisu ho kualidade di’ak ba inan durante vizita antenatal, partu no depois de partu. 

  • Hasa’e persentajen ba tuur ahi iha fasilidade saúde iha Covalima husi porsentu 53 iha tinan 2015 ba porsentu 75 iha tinan 2019. 

  • Hasa’e persentajen feto simu ajuda postnatal iha loron hitu nia laran depois de partu husi porsentu 47 iha tinan 2015 ba porsentu 99 iha tinan 2019.    

  • Iha tinan 2019, ajuda Ministériu Saúde fornese sesaun promosaun saúde ba ema hamutuk 12,000 ne’ebé mak porsentu 78 feto. Sesaun ne’e promove importánsia konaba vizita antenatal, sinál perigu durante isin rua no partu, planeamentu familiar, edukasaun kona ba nutrisaun, saneamentu no edukasaun kona ba ijiene.