Flag of Timor-Leste

Estratéjia Kooperasaun Dezenvolvimentu Nasaun (EKDN)

Lingua: English | Tetun

Speeches Shim

Timor-Leste nu’udár nasaun foun ida iha mundu. Durante sékulu dahaat resin, nia sai nu’udár kolónia Portugés. Portugál nia revolusaun iha tinan 1974 mak sai katalizadór bade-kolonizasaun  ida aprezadu ne’ebé kulminadu iha funu sivíl badak ida entre faksaun polítika rivál sira  iha ne’ebé mak parte ida pró-independénsia nian mak sai vitoriozu. Vitória ne’e iha durasaun badak de’it, entantu tanba Indonézia invade iha fulan Dezembru 1975, aneksa nasaun ne’e hanesan ninia provínsia ba da-27. Observadór sira halo estimativa katak okupasaun Indonézia durante 24 nia laran ne’e kauza ema mate hamutuk 200,000 resin, únkuartu husi populasaun. Iha tinan 1999, Nasoins Unidas (ONU) administra referendu ida hodi hatuur Timoroan sira-nia independénsia ba votasaun ida. Maioria Timoroan sira vota ba independénsia. Violasaun no destruisaun masa iha domíniu husi retirada forsa Indonézia no ninia milísia afiliada akompaña kedas ba anúnsiu rezultadu nian. Komunidade internasionál mobiliza operasaun manutensaun pás nian ida no Timor-Leste hetan ninia independénsia iha loron 20 Maiu 2002, depois de administrasaun ONU nian durante tinan rua resin.

USAID/Timor-Leste nia meta ba períodu estratéjia nian mak Timor-Leste ida ne’ebé prósperu, saudavel no demokrátiku liután. Hasa’e Timor-Leste nia kapasidade ba dezenvolvimentu sei hasa’e nasaun ne’e nia kapasidade atu alkansa ninia objetivu dezenvolvimentu nian, inklui tempu naruk, hadi’a rendimentu substantiva, rezultadu saúde nian, no prátika demokrátiku. Realizasaun ba kapasidade dezenvolvimentu ne’ebé melloradu sei komprovadu husi ezekusaun melloradu ba orsamentu, perda reduzidu husi finansiamentu públiku nian ba korrupsaun, nivel aas husi koñesimentu iha areas administrativu no area tékniku prinsipál, no prestasaun servisu públiku ne’ebé melloradu. Aprosimasaun ida-ne’e halo-tuir Deklarasaun Paris kona-ba Efikásia ba Ajuda nian, “kapasidade atu planeia, jere, implementa, no konsidera rezultadu husi polítika no programa, mak fundamentál tebes hodi alkansa objetivu dezenvolvimentu nian”. Bainhira nasaun ida iha kapasidade ba dezenvolvimentu, nia iha duni rekursu sufisiente ne’ebé disponivel no bele koloka rekursu hirak-ne’e iha forma ida ne’ebé efikás no efisiente, no mós iha forma ida ne’ebé sustentável, hodi alkansa objetivu dezenvolvimentu nian.  

Meta: Timor-Leste ne’ebé Prósperu, Saudavel no Demokrátiku

Atu USAID nia investimentu bele iha impaktu ida ba meta jerál husi Timor-Leste ida ne’ebé prósperu, saudavel no demokrátiku liután, fundamentál tebes katak Governu TL no doadór sira seluk iha kometimentu nafatin ba nasaun ne’e nia dezenvolvimentu. Realizasaun husi progresu hodi to ba meta nian, ezije katak Timor-Leste nia polísia no militár iha duni kapasidade atu mantein seguransa no estabilidade iha rai-laran tomak.  Alende ne’e, Governu TL tenke halo progresu ne’ebé substansiál hodi hadi’ak infraestrutura báziku, inklui estrada, eletrisidade, bee, no komunikasaun. Doadór sira sei presiza atu kontinua hodi apoia nafatin Governu TL iha areas importante seluk, inklui haforsa kapasidade ministériu nasionál sira, hadi’a ba edukasaun primária, reforma ba setór justisa, no hadi’ak planeamentu no jestaun orsamentu nian. 
USAID sei fó apoiu ba pillar rua husi pillar tolu dezenvolvimentu nian, ne’ebé Governu TL fiar katak sei rekoñese duni hodi alkansa aspirasaun ba nasaun nian dezenvolvimentu. Pilár datoluk, dezenvolvimentu infraestrutura, ne’ebé nudar parte bo’ot liu rekoñese daudauk husi Governu TL no doadór sira seluk.  USAID laiha rekursu iha Timor-Leste atu fó impaktu signifikativu ba pillar datoluk ne’e; maski nune’e, ami sei kontinua koordena ho projetu enjeñaria ne’ebé finansiadu husi Departamentu Defeza (DdD) Estadus Unidus nian iha areas komunalidade nian hanesan renovasaun ba fasilidade saúde no sentru komunitária sira.

Haforsa Kapasidade Institusionál no Umana ba Dezenvolvimentu hodi Hadi’ak Sidadaun Timor-Leste sira-nia Moris

Kestaun dezenvolvimentu nian ne’ebé premente liu iha Timor-Leste agora daudaun no mós tinan lima oin-mai mak atu alkansa kapasidade nesesáriu hodi implementa PED no presta servisu públiku nian iha forma ne’ebé efikás no efisiente. Vontade polítika nian eziste duni iha Governu TL nia laran hodi realiza objetivu dezenvolvimentu nian no hadi’ak governasaun. Avaliasaun ida husi Banku Mundiál nia envolvimentu iha Timor-Leste husi tinan 2000-2010 realsa nesesidade atu harii Timor-Leste nia kapasidade ba dezenvolvimentu, hodi sita “kapasidade institusionál ne’ebé laiha balansu no fraku, nune’e mós limite abilidade de kompeténsia iha rai-laran.” Iha fulan Janeiru 2012, ekipa ekonomista USAID nian hala’o estudu diagnóstika ida ba kreximentu nian ne’ebé esplora limitasaun de ligasaun sira ba kreximentu iha Timor-Leste no identifika impedimentu prinsipál ba kreximentu ekonómiku iha setór hotu-hotu. Estudu ne’e identifika kapitál umana nu’udár limitasaun de ligasaun ba kreximentu iha Timor-Leste, lori ekipa ne’e atu esplora kestaun balun ne’ebé afeta diretamente forsa traballadór no kapasidade populasaun Timoroan sira-nia atu masimiza sira-nia dezenvolvimentu. Estudu ne’e konklui katak mal-nutrisaun, no jeralmente problema saúde nian, sei sai nafatin nudar impedimentu boot ida ba realizasaun edukasionál no produtividade traballadór nian.

USAID sei fó apoiu ba Governu TL atu haberan ninia kapasidade ba dezenvolvimentu.  Ida-ne’e signifika katak USAID sei la buka atu haberan kapasidade ba ninia an rasik maibé ho propózitu deklaradu atu tulun Governu TL hodi alkansa ninia objetivu dezenvolvimentu nian. USAID sei foka ba dezenvolvimentu kapasidade nu’udár prosesu ida hodi kapasita ajente lokál sira hodi muda karakter sira ne’ebé atraza, ka aumenta hirak ne’ebé favoravel, hodi avansa ho reforma no objetivu dezenvolvimentu nian.  Intervensaun sira ba dezenvolvimentu kapasidade nian sei dirije ba aumentu iha rekursu ne’ebé disponivel ba dezenvolvimentu, hanesan finansas, rekursu umanus, teknolojia, no infraestrutura.  Konsekutivamente, aumentu iha disponibilidade no utilizasaun di’ak ba rekursus hirak-ne’e sei hasa’e kualidade moris ba Timoroan sira.

Aselera Kreximentu Ekonómiku Inkluzivu iha Sektór Agríkola

Nasaun ne’e dominantemente nu’udár ekonomia ida ne’ebé bazeia ba agrikultura --ho maizumenus porsentu 77 husi populasaun moris no serbisu iha sektór ida-ne’e. Agrikultura sei kompostu bázikamente ba agrikultura subsisténsia ho asesu limitadu ba inputs, koñesimentu téknika, no ligasaun merkadu nian. Iha dependénsia ne’ebé bo’ot tebes ba iha prátika agrikultura tradisionál nian hanesan lere no sunu rai hodi halo to’os (liuliu batar), kuda hare iha rai-tetuk (tantu hein ba udan-been no mós ho irrigasaun), to’os doméstika nian, produtu ai-laran nian ne’ebé kollidu (inklui sukaer, kamii, no ai-sunu) no produsaun pekuária. Rendimentu husi produtu prinsipál sira ne’e sempre ki’ik nafatin tuir norma internasionál nian, no Timor-Leste ba daudaun ne’e enfrenta défise signifikativu ida iha ai-han nian ne’ebé deskonfia atu dura to’o tinan 2020, iha mínimu.

Aumentu Kapasidade hodi Presta Servisu Responsivu iha Nivel Nasionál no Sub-Nasionál 

USAID sei fó apoiu ba Governu TL nia SDP, foka ba iha desentralizasaun prestasaun servisu nian ba instituisaun sira nivel lokál nian.  USAID nia Avaliasaun kona-ba Demokrasia, Direitus Umanus no Governasaun iha tinan 2012 deskobre katak nivel kapasidade husi instituisaun governu nian ne’e nu’udár restrisaun prinsipál ida ba implementasaun efetiva ba governu lokál ne’ebé desentralizadu.  “kestaun importante ida mak katak dezenvolve kapasidade sufisiente iha nivel munisípiu ne’ebé propoin ona hodi bele hala’o governasaun lokál ho efikás.” USAID sei fó apoiu ba Governu TL nia esforsu hodi kapasita liña ministeriál no ajénsia administrativu hodi hala’o sira-nia mandatu públiku hodi fornese servisu báziku balun, inklui prestasaun ba tratamentu saúde, mantein estadu de direitu, no garante na’in ba rai.  Iha sektór saúde nian, USAID sei oferese intervensaun sira hanesan fó apoiu tékniku ba MdS kona-ba implementasaun ba Planu Estratéjiku Nasionál Saúde nian ba tinan 2011 - 2030.  Apoiu ida-ne’e bele foka ba fortalesimentu ba sistema saúde inan, neonatal no labarik nian, ho énfaze partikulár ida atu ajuda komité saúde nivel distritál sira atu prepara, no suporta desentralizasaun ba servisu saúde nian. USAID mós sei preparadu atu apoia Ministériu Justisa nia institusionalizasaun reforma ba na’in rai nian.

Iha nivel distritu, sub-distritu no suku nian, USAID sei fó apoiu ba dezenvolvimentu kapasidade ba prestasaun servisu sira husi governu lokál no naun-governamentál nian iha areas kona-ba saúde, estadu de direitu, no governasaun lokál.  USAID nia projetu sei la fornese prestasaun servisu direta, maibé sei fasilita instituisaun lokál sira ho enkuadramentu ne’ebé melloradu, rekursu umanus, no kapasidade téknika iha área sira ne’ebé nesesáriu hodi implementa Governu TL nia SDP ho efetivu.  Atividade relasionadu ho saúde no governasaun nian iha ámbitu ba IR 2 nian ne’e sei implementa iha aliñamentu ho Ajénsia nia inisiativa no prioridade, inklui Inisiativa Saúde Globál, Hakotu Mortalidade Labarik no Inan nian ne’ebé Evitavel, no Planu Asaun Nasionál kona-ba Feto, Pás, no Seguransa.  Atividade relasionadu ho Feto, Pás, no Seguransa sei foka ba haberan kapasidade lider feto sira atu partisipa iha governasaun demokrátiku.