Estadus Unidus no Timor-Leste Selebra Dezignasaun Tasi Timor nudar “Hope Spot” Mundiál

Press Release Shim

Speeches Shim

Timor-Leste Ocean
James Reindl/USAID

Atu fó sai kedas

Domingu, 7 Juñu, 2020

DILI, TIMOR-LESTE — Embaixada Estadus Unidus iha Timor-Leste no Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) kontente hodi fahe informasaun katak distinta grupu ambientál mundiál, Misaun Azúl, dezigna ona furak tasi Husi Ombai-Wetar Strait nudar “Mission Bule Hope Spot” mundiál. USAID nia Projetu Turizmu Ba Ema Hotu servisu hamutuk ho Asosiasaun Turizmu Maritima Timor-Leste (ATM-TL) hodi atinje dezignasaun ne’e. Ohin nudar Loron Mundiál Oseanu, Embaixada, USAID no Timor oan barak selebra atinjimentu ida ne’e.

Dezignasaun Hope Spot importante tanba ne’e marka tasi Timor-Leste nian hanesan fatin krítiku ba saúde oseanu mundiál nian. Hope Spot rekoñese, enkoraza, suporta komunidade no governu sira iha mundu tomak iha sira nia esforsu ne’e hodi proteze sira nia ekosistema mariña.

“Dezignasaun Ombai-Wetar Strait nudar Hope Spot ne’e etapa signifikante tebes ba dezenvolvimentu turizmu sustentavél no protesaun ba beleza rekursu natural iha Timor-Leste, ne’ebé hanesan objetivu savi ida ba Timor-Leste no importante  mós ba  vizaun ba Indo-Pasifiku ne’ebe ami kompartilha,” hatete Embaixadora Estadus Unidus Kathleen Fitzpatrick. “Estadus Unidus orgullu hodi hola parte iha kampaña ida ne’e. Parabéns ba ATM-TL no Timor-Leste no obrigada ba Misaun Blue no ninia Fundadora Dra. Sylvia Earle.”

Ho dezignasaun ne’e, Timor-Leste hola parte ona ligasaun konservasaun mariña ho nasaun hamutuk atus ida, hetan benefisia husi matenek Misaun Azul nian no suporta iha harii kolaborasaun entre parseiru hodi halo advokasia ba protesaun legal husi Hope Spot ne’e, ho aumenta visibilidade no oportunidade ba edukasaun no feira liu husi plataforma mundiál organizasaun nian.

Eis Prezidente no Primeiru Ministru José Ramos Horta partisipa mos iha selebrasaun virtual ne’e, hodi nota dezignasaun foun ne’e “signifika katak turista no sientísta sira ne’ebe iha konsiente ba meiu-ambiente rekoñese, sira hotu hakarak atu mai no vizita hodi estudu zona Ombai-Wetar. 

Nia mós rekoñese valor dezignasaun ne’e ba turizmu, nudar pillar importante ida ba Timor-Leste hodi hakat ba diversifika ninia ekonomia ne’ebé dependente ba mina.

“Ha’u hakarak hato’o obrigado ba Embaixadora Estadus Unidus Kathleen Fitzpatrick ba ninia servisu ne’ebé makaas no ninia esforsu hodi haforsa apoiu finansiál ba Timor-Leste, ne’ebé foka ba turizmu sustentavél,” Dr. Ramos Horta hatete. “Ha’u mós hakarak hato’o obrigado ba nia ninia lideransa no USAID ninia komitementu hodi suporta liu husi Projetu Turizmu ba Ema Hotu. Turizmu laos ba de’it ba ema balun, ne’e ba ema hotu.”

Diretór Jerál Turizmu Timor-Leste Jose Quintas kongratua ATM-TL ba ninia susesu hodi asegura nominasaun Hope Spot ne’e.

“Ami orgullu ba nomeasaun Hope Spot ne’e,” nia hatete. “Ne’e vantajen bo’ot ba Timor-Leste, maibé ema hotu presiza fó nia kontribuisaun hodi proteze ambiente mariña, espesialmente komunidade sira hela iha tasi ninin, nomos setór privadu sira, sentru luku nian no operador turizmu mariña nian. Governu mós presiza garante katak regulamentu sira implementa ho própriu, kontinua hodi protéze ita nia biodiversidade mariña ba jerasaun iha futuru.”

Prezidente ATM-TL Profesór Karen Edyvane kontente ho dezempenamentu hodi hasa’e potensiál feira turizmu mundiál iha Timor-Leste. “Importante, Hope Spot mós rekoñese ATM-TL no komitmentu Timor-Leste nian hodi dezenvolve konservasaun baze komunidade no moris ekoturizmu mariña nian no apoiu ba hadi’a protesaun oseanu nian,” nia hatete. 

Inisiativa Hope Spots funda husi distinta esplora oseanu, siéntifiku no fundadora Misaun Azúl Dra. Sylvia Earle. Aliansa Misaun Azúl inklui grupu konservasaun oseanu liu-husi atus rua no organizasaun ne’ebé iha hanoin hanesan.


USAID, servisu hamutuk iha parseiru ho Governu Timor-Leste hodi apoiu baze ne’ebé luan no dezenvolvimentu ne’ebé efetivu. Dezde tinan 2002, USAID fornese besik millaun atus lima haat nulu resin rua iha asisténsia dezenvolvimentu ba Timor-Leste. USAID apoiu Timor-Leste nia esforsu hodi harii nasaun ne’ebé demokrátiku, saudavel no prósperu liu husi programa ne’ebé mak haforsa kreximentu ekonomia ne’ebé inkluzivu no sustentável, espesiálmente iha setór agrikultura no turizmu; hadi’a saúde povu Timor-Leste nian, partikularmente feto no labarik; no haforsa fundasaun ba boa governasaun – area hotu ne’ebé mak marka iha Timor-Leste nia Planu Estratéjia Dezenvolvimentu 2013-2030. Atu hatene liu tan, vizita: www.usaid.gov/timor-leste.