Flag of Timor-Leste

Demokrasia, Direitus Umanus no Governasaun

Lingua: English | Tetun

Speeches Shim

Instituisaun ne’ebé sei frajil hatudu obstákulu bo’ot bainhira Timor-Leste servisu hodi avansa reziliénsia no reprezentativu ba demokrasia. Hodi haforsa Timor-Leste nia demokrasia, USAID promove boa governasaun no ajuda redús korrupsaun.

Timor-Leste Parliamentary Election
The country ran its 2017 parliamentary and presidential elections successfully with little violence and peaceful transfers of power independent of international supervision for the first time. CEPPS was among the key international organizations supporting the elections.

Ho USAID nia asisténsia, Timor-Leste ajuda organiza eleisaun ne’ebé pas iha tinan 2017 no 2018 la ho internasionál nia supervizaun, reforma aduaneira la’o daudauk hela no parlamentár aprende pratika di’ak hodi efetivamente reprezenta sira nia konstituinte. 

Timor-Leste nudar nasaun foun liu ida iha mundu no maski sai hanesan modelu ba demokrasia iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, nasaun nia kapasidade institusionál sei fraku. Governu dalaruma tarde atu responde sidadaun, maski sidadaun hakarak tebes atu partisipa. USAID nia estratéjia dezenvolvimentu foka ba hadi’a governu nia abilidade ba fornese servisu públiku sira ne’ebé importante, haforsa instituisaun sub-nasionál sira hodi responde ba sidadaun nia presiza no promove komunidade no sidadaun nia envolvimentu ho governu no instituisaun lokál sira.

  • Taxa partisipasaun feto aumenta aas liu tan ho porsentu 48.6 kompara ho eleisaun 2017, nu’udar evidénsia katak CEPPS nia esforsu hodi hasa’e feto nia partisipasaun iha eleisaun susesu duni.
  • Fó konsellu ba Komisaun Reforma Fiskál konaba estabelesimentu sistema pagamentu aduaneira online ida ne’ebé sei ajuda prevene korrupsaun, asegura transparénsia no hasa’e efetivamente no efisiénsia iha prosesu pagamentu, tuir estandarte internasionál.
  • Hala’o 166 sesaun divulgasaun iha area rural ba ema hamutuk 12,976, porsentu 44.8 ne’ebé mak feto. Liu husi foka ba iha tópiku sira hanesan violasaun bazeia ba jéneru no feto nia direitu iha tinan fiskál 2018, aumenta tan feto nia partisipasaun iha sesaun divulgasaun husi porsentu 44 iha tinan fiskál 2017 ba porsentu 52, ne’e ba dahuluk feto nia partisipasaun aas liu tiha mane sira nia partisipasaun.