Flag of Timor-Leste

Haforsa Desentralizasaun Iha Edifísiu Provedoria Dos Direitus Umanus No Justisa (PDHJ)

Lingua: English | Tetun

Speeches Shim

Objetivu:

Ba hadi’a abilidade Provedoria dos Direitus Umanus e Justisa (PDHJ) nian hodi advokasia ba direitus umanus no boa governasaun

Lokalidade: 

Baucau, Bobonaro, Covalima, Dili, Oecusse

Parseiru Importante:

Eskritóriu Provedoria dos Direitus Umanus e Justisa (PDHJ)

Durasaun:

Setembru 2015 — January 2019

Fundu Governu-ba-Governu:

$523,000

Parseiru nia Kontaktu:

Aureo Savio

Director General

Email: aureo_savio@yahoo.com

USAID nia Kontaktu:

Ana Guterres

Espesialista Jestaun de Projetu

Email: usaid-timor-leste-info@usaid.gov

 

Rezumu:

USAID nia Projetu Fase Daruak Haforsa Desentralizasaun iha Edifísiu Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) hadi’a abilidade PDHJ nian atu halo advokasia ba direitus umanus no governasaun di’ak liu husi hasa’e komunidade nia komprensaun no uza servisu PDHJ nian no hadi’a PDHJ ninia dezempeñu. Co-finansiadu ho Ministériu Negósiu Estranjeiru Nova Zelándia, projetu nee implementa liu husi subvensaun direita, husi governu ba governu. Projetu nee aumenta koñesimentu komunidade nian konaba papél no mandatu PDHJ nian liu husi hala’o eventu divulgasaun sira iha nasaun laran tomak no prodúz material promosaun sira; hasa’e PDHJ nia koñesimentu rasik konaba governasaun no isu direitus umanus ne’ebé mak afeta ba komunidade sira iha area rural liu husi dezenvolve no halo investigasaun pilotu no sistema monitorizasaun iha eskritóriu rejionál sira; no hadi’a PDHJ nia kapasidade umana no institusionál husi fornese treinamentu ba funsionáriu sira no haforsa sira nia sistema koordenasaun no jestaun nian. 

Ombudsman Office

 

Alkansu Prinsipál Sira:

  • Hala’o 166 sesaun divulgasaun iha area rural ba ema hamutuk 12,976, porsentu 44.8 ne’ebé mak feto. Liu husi foka ba iha tópiku sira hanesan violasaun bazeia ba jéneru no feto nia direitu iha tinan fiskál 2018, aumenta tan feto nia partisipasaun iha sesaun divulgasaun husi porsentu 44 iha tinan fiskál 2017 ba porsentu 52, ne’e ba dahuluk feto nia partisipasaun aas liu tiha mane sira nia partisipasaun.     
  • Hasa’e koñesimentu báziku konaba direitus umanus husi porsentu 50 iha 2016 ba porsentu 54 iha tinan fiskál 2018.
  • Aumenta husi porsentu 31 iha tinan fiskál 2017 ba porsentu 40 iha tinan fiskál 2018 númeru ema ne’ebé iha ona komprensaun konaba PDHJ nia papél.
  • Husi porsentu 40 ne’e, aumenta persentajen feto nian ne’ebé komprende konaba PDHJ nia papél husi porsentu 42 iha tinan fiskál 2017 ba porsentu 47 iha tinan fiskál 2018, ne’ebé permite feto atu ezerse sira nia direitu no buka justisa ba violasaun ba direitu umanus no governasaun di’ak.
  • Investigadór rejionál lima pasa hotu sira nia ezame konaba oinsá halo investigasaun ne’ebé própriu iha tinan fiskál 2018, haluan PDHJ nia abilidade atu serbí area rural sira. 
  • Husi Setembru 2015 to Setembru 2018, Eskritóriu Rejionál sira PDHJ nian foti asaun ba 203 keixa konaba direitus umanu no governasaun di’ak. 
  • Prodúz filme badak rua konaba governasaun di’ak no direitu umanus ne’ebé mak fó sai iha televizaun nasionál. PDHJ kontinua fó sai nafatin programa radio sira hodi bele ajuda eduka povu Timor-Leste konaba isu direitu umanus no governasaun di’ak. 
  • Hala’o monitorizasaun komprensivu ba Programa Merenda Eskolár, fasilidade detensaun, no prizaun sira iha Timor-Leste laran tomak. Deskobrimentu sira ne’ebé hato’o ba governu inklui:  1) Falta de separasaun entre detidu mane, feto no labarik sira, espasu prisaun la sufisiente atu akomoda numeru prisioneirus neebe aas no tratamentu ne’ebé la umanu. 2) Falta de transparénsia iha ezekusaun orsamentu no mekanizmu kontrolu ne’ebé la efetivu ba Programa Merenda Escolar.