Flag of Timor-Leste

Armazena Rai Fini Efetivu (OFDA)

Lingua: English | Tetun

Speeches Shim

 

Objetivu:

Hodi garante protesaun sustentável depois de kolleita ba fini no grau no hadi’a produsaun ai-han no vida moris iha Timor-Leste area rural.

Lokalidade:

Nationwide

 

Partner:

Mercy Corps

Sub-grantee: Catholic Relief Services (CRS)

Durasaun:

Agostu 2010 – Jullu 2019

Akordu Kooperativa:

$ 4.7 million

Parseriu Kontaktu:

Wahyu Nugroho

Email: wnugroho@tl.mercycorps.org

USAID Kontaktu:

Flavia A. da Silva

Environment and Infrastructure Specialist

Email: fdasilva@usaid.gov

Lala’ok:

Kuaze porsentu 80 total populasaun Timor-Leste depende ba subsisténsia agrikultura. Agrikultores rural nasaun laran tomak hasoru dezafiu ne’e bo’ot, inkluindu kondisaun klima ne’ebe ladi’ak, inundasaun no erosaun, asesu limitadu ba hadi’a hanoin no merkadu; no limitadu de koñesimentu ba pratika di’ak agrikultura. 

Ne’e hanesan pratika komum ba agrikultores hodi rai no kuida fini ba tempo kuda tuir mai, partikularmente ba batar no foos – báziku importante. Ne’e moos tradisaun katak fini no graun rai hamutuk. Alende, limitadu de koñesimentu no rekursu ba pratika rai post-kolleita efetivu afeta ona ba lakon post-kolleita ne’ebe bo’ot no kualidade ne’ebe ladi’ak moos afeta ba menus kualidade fini ba kuda.

OFDA

Iha Timor-Leste, sistema rai fini ho seguransa ne’ebe ladi’ak rekoñese ona hanesan fatór ba seguransa ai-han. Hanesan intervensaun ba rekoñese isu seguransa ba sistema rai fini iha nasaun esensiál tebes ba hamenus lakon rai fini depois de kolleita husi agrikultores kuida no mantein di’ak kualidade fini hodi redus risku de fatór ba disponibilidade no asesibilidade, no utilizasaun kualidade de fini.   

Objetivu Importante Projetu nian:

  • Hodi garante sustentabilidade de protesaun fini molok kolleita no rai fini no hadi’a produsaun ai-han no moris iha area rural Timor-Leste nian. 
  • Hodi dezeñu no dezenvolve modelu rai fini sustentável no di’ak ba Timor-Leste. Servisu hamutuk ho fabrika lokál, Rai Fini Efetivu prepara merkadu ba sistema foun ba rai fini uza metál. Parseria ho ofisíais estensionista agrikultores nian iha suku, Rai Fini Efetivu treinu agrikultores iha rai fini di’ak molok kolleita iha distritu rua mak hanesan: Ainaro no Manufahi.
Rezultadu Kumulativu: 
  • Uma kain hamutuk 60,000 aumenta sira nia ai-han ne’ebé sufisiénsia fulan 2.1 kada tinan, ne’e hodi redús temporada durante períodu sepertiga!
  • Kuaze uma kain 4,900 iha asesu ba servisu finansiamentu 
  • Lakon fini menus ba porsentu 87 husi sira ne’ebé uza rai fini ne’ebé di’ak.