Lukru de Produsaun: USAID ajuda Fermenta Timor-Leste nia Kafé sai Esportasaun Agrikultura No.1

Speeches Shim

Kuarta, 31 Jullu, 2019
Kafé nia musan ne’ebé nakonu iha ai-kafé hun. Grau premium ba kafé arábika moris iha foho leten Timor-Leste nian no ajuda ona hodi halo kafé sai nasaun nia esportasaun kafé bo’ot ba kompañia internasionál hanesan Starbucks.
James Reindl/USAID

Husi James Reindl/Oficiais Komunikasaun no Divulgasaun USAID

LETEFOHO, TIMOR-LESTE -- Kafé nudar liurai ba esportasaun agríkola Timor-Leste nian. Millaun 12 kada tinan, hanesan bee turu ba vazu husi merkadu kafé global ho biliaun $30.6, maibé ne’e hanesan dezempeñu importante ba nasaun ki’ik ida iha sudeste Aziátiku.  

Kafé ninia klasifikasaun segundu husi mina ba Timor-Leste ninia esportasaun. No alende mina mak fó fundu ba operasaun governu nian, no kafé mai dezde uluk hodi fornese rendimentu ne’ebé sustentável ba agrikultores sira ne’ebé kuda.

USAID iha papél dezde inísiu.

“Uluk, dezde portugés nia tempu, ami fa’an ami nia kafé ba kompañia xina no dezde tempu ne’ebá, ami lahatene loloos konaba ninia presu. Ami so sukat no tetu de’it uza kaixote no presu bazeia de’it ba ne’e,” hatete agrikultór kafé Miguel Babo. “Ami hato’o obrigado ba doadores sira ne’ebé fornese apoiu ba ajuda ami, espesiálmente ba USAID tanba dezde tinan 20 nia laran USAID nunka haluha ami no sempre fó apoiu ba ami.”    

Timor-Leste, nudar eis kolónia portugés, fahe illa sorin ho Indonesia. Lokaliza besik 400 mil norueste ho Australia, Timor-Leste deklara Independénsia iha 1975, ne’ebé hetan invade no okupa husi Indonesia, no konsege hetan ninia independénsia iha 2002. 

Istória ba kafé nia asisténsia iha Timor-Leste hahú kedas ho USAID iha 1994.

Misaun USAID nia iha Indonesia konvense governu Indonesia hodi komesa fó kontrolu ba Timor-Leste nia indústria kafé. Bainhira Suharto nia governu monu, USAID ajuda Asosiasaun Komérsiu Kooperativa Nasional (AKKN-NCBA) organiza agrikultores kafé besik 450 tama ba saida mak agora sai Cooperativa Café Timor (CCT), no agora nudar esportasaun kafé boot iha Timor-Leste, ho kuaze membru hamutuk 24,000. CCT nia membru maioria feto; porsentu haat nulu husi ninia membru mane hamutuk 580.  

Agora, CCT la’ós de’it esporta kafé, maibé mós aumenta tan ho alimentu ho valor ne’ebé aas no produtu sira seluk. Sira mós iha klínika saúde ne’ebé ajuda fó apoiu ba ema besik 100,000. Estadus Unidus nudar Timor-Leste nia parseiru iha ne’ebé importante no konsumidores rua ba CCT nia kafé no alimentu seluk inklui McCormick and Co. ba alimentu no Starbucks ba Feira Komérsiu Timor nia sertifika kafé. 

Realidade, demanda husi Starbucks, ne’ebé sosa primeiru CCT nia kafé iha 1996, fornese liu kedas, hatete Sam Filiaci husi NCBA. Filiaci nota katak tesi kafé nia hun ho própriu no hamoos ai sira nia sanak fornese loron ne’ebé natoon hodi aumenta produsaun iha futuru.

“Ami kontente hodi sosa barak liu tan husi Timor-Leste bainhira iha,” hatete Starbucks ninia portavós Molly Spence. “Ami hatudu ona (kafé Timor) iha oferta limitadu ba orijinál úniku hanesan Starbucks Rezerva Kafé Musan Timor-Leste no Starbucks Tatamailau Timor-Leste. Ne’e mak kafé nia série ne’ebé ami fornese ona edukasaun balu konaba kualidade kafé husi rejiaun ne’ebé diferente.”    

USAID nia servisu ba kafé remata iha 2013 bainhira Estadus Unidus nia Departamentu de Agrikultura (USDA) hahú dezenvolve alimentu indústria liu husi CCT. USDA nia projetu remata iha Abril liu ba. 

Iha lokraik ida udan turu ho bokon, Miguel no ninia kolega agrikultór tolu hamahon aan iha bambu okos iha foho laletek leten ne’ebé iha rai lolon naruk husi estrada nian. Sira ko’alia konaba mudansa dezenvolvimentu kafé ba sira nia moris.

“Iha kuaze ektares rua no husi ektare ida ha’u dala ruma hetan besik $500,” hatete Domingos Santos, agrikultór kafé dezde tinan 20 nia laran ne’ebé mak kuda mós modo ba fa’an iha merkadu lokál. “Osan ne’e ajuda ha’u hodi lori ha’u nia oan ba eskola, halo uma no ba nesesidade loron-loron nian.”

Jestór projetu CCT nian iha Letefoho, Longuinhos Salsinha iha CCT dezde inísiu. Nia hare ona benefísiu barak husik Estadus Unidus nia asisténsia, alende iha agrikultores sira nia oin hatudu la serteza hodi adopta pratika ne’ebé mak ba aumenta produsaun, hanesan tesi kafé hun hodi aumenta kafé musan.

“Husi kafé, agrikultores sira bele simu osan no uza diretamente, la hanesan rendimentu seluk hanesan mina,” nia hatete iha ninia eskritóriu. “Husi kafé, agrikultores bele diretamente sente saida mak sira halo. Sira kuda. Sira kolleita. Sira hetan osan no bele uza osan ne’e ba sustenta sira nia família.”

Besik tinan 20 nia laran depois USAID hahú indústria kafé iha ne’e, peskiza 2012 konaba dezenvolvimentu agrikultura Timor-Leste husi Institutu Peskiza Suésia konaba Ekonomia Industriál hatudu oinsá Starbucks ninia desizaun hodi sosa Timor-Leste nia kafé hodi poténsia loke ba merkadu globál.     

Miguel konkorda no orgullu ba apoiu husi Timor-Leste nia kafé ne’ebé agrikultores sira hetan. 

“Ema iha mundu hatene konaba kafé Timor,” nia hatete. “Karik iha futuru ami hamriik mesak ona, ami sei la haluha apoiu no lisaun ne’ebé ami hetan husi USAID no ne’e buat ida ne’ebé ami sei uza nafatin iha futuru oin mai.”