Buka Hatene Liu-Tan: Asosiasaun Turizmu Marítima Foun Hakarak Lori Mundu Mai Timor-Leste

Speeches Shim

Segunda, 12 Agostu, 2019
Buka Hatene Liu-Tan: Asosiasaun Turizmu Marítima Foun Hakarak Lori Mundu Mai Timor-Leste
Cris Guterres / USAID

DILI, TIMOR-LESTE – Ajénsia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID) no Ministério do Turismo, Comércio e Indústria (MTCI), iha loron sesta-feira, lansa ona Asosiasaun Turizmu Marítima iha Timor-Leste atu lori Timor-Leste sai nudar destinu turizmu ambientál ida ne’ebé rekoñesidu iha mundu.

USAID’s Tourism For All Project no MTCI lansa ona Asosiasaun foun ne’e iha konferénsia loron ida iha Timor Plaza. Lansamentu ne’e haforsa USAID nia kompromisu atu ajuda Governu Timor-Leste nia inisiativa diversifika ninia ekonomia aleinde setór petróleu liuhusi promove ekoturizmu sustentável ne’ebé fó benefísiu ekonómiku ba komunidade lokál, empreza turizmu no Governu.

“Tinan rua liu-bá, Estadus Unidus nia Administrasaun Nasionál Oseániku no Atmosfériku, sertifika Timor-Leste nia tasi tama lista iha tasi hirak ne’ebé bio-diversidade iha mundu,” hatete USAID nia Diretora Misaun, Diana B. Putman. “Asosiasaun foun ne’e bele hala’o papél importante hodi ajuda Timor-Leste aproveita nia natureza ne’ebé furak, liuhusi forma sustentável no fó benefísiu ekonómiku, tan bá diversifikasaun ekonómiku ne’e esensiál ba Timor-Leste nia futuru.”

Asosiasaun Turizmu Marítima iha Timor-Leste forma ona iha fulan Abril liu-bá, uainhira asosiasaun ne’e prepara ezbosu no aprova ona nia programa tinan-rua nian. Asosiasaun ne’e sei prepara estratéjia no planu asaun atu dezenvolve turizmu marítima, hahú iha Atauro no Munisípiu Dili no ikus-mai expande ba Munisípiu seluk iha Timor-Leste.

“Timor-Leste iha ekosistema tasi ne’ebé esepsionál, partikularmente ahu-ruin no animál tasi,” hatete Prezidente Konsellu Administrasaun, Dr. Karen Edyvane. “Ahu-ruin no animál tasi hirak ne’e iha poténsia atu ita dezenvolve sai nudar indústria ekoturizmu marítima ho klase mundiál no ha’u fiar ho planeamentu no investimentu ne’ebé própriu, Timor-Leste bele sai destinu globál ba ekoturizmu, partikularmente turizmu marítima – Costa Rica iha Sudeste Aziátiku.”

Prezidente Asembleia Jerál, Avelino Fernandes hatete: estabelesimentu asosiasaun ne’e nudar “pasu pozitivu ida hodi dezenvolve Timor-Leste sai nudar destinu globál prinsipál ba ekoturizmu marítima. Durante tinan-lima ikus ne’e, ita haree ona aumentu bo’ot iha númeru operadór turístiku espesializada iha atividade oi-oin ne’ebé disponivel iha Timor-Leste hanesan observasaun baleia, luku-tasi livre, konservasaun turizmu marítima no voluntáriu ekoturizmu.”

Fernandes mós anota katak iha aumentu ba interese no partisipasaun iha ekoturizmu entre komunidade costeira (ka hela iha tasi-ibun) iha Timor-Leste. 

Laureadu Nobel da Paz, Jose Ramos-Horta mak halo abertura ba eventu ne’ebé hetan partisipasaun husi reprezentante organizasaun turizmu marítima, ONG, universidade no organizasaun sosiedade sivíl. Eventu ne’e inklui diskusaun painél ho tema – “Define Vizaun 2030 ba Turizmu Marítima iha Timor-Leste” – ho reprezentante husi governu, setór privadu no komunidade ne’ebé envolve iha atividade turizmu.


Governu Amerikanu, liu husi USAID, servisu hamutuk iha parseiru ho Governu Timor-Leste hodi apoiu baze ne’ebé luan no dezenvolvimentu ne’ebé efetivu. Dezde tinan 2001, USAID fornese besik millaun atus tolu lima nulu iha asisténsia dezenvolvimentu ba Timor-Leste. USAID apoiu Timor-Leste nia esforsu hodi harii nasaun ne’ebé demokrátiku, saudavel no prósperu liu husi programa ne’ebé mak haforsa kreximentu ekonomia ne’ebé inkluzivu no sustentável, espesiálmente iha setór agrikultura; hadi’a saúde povu Timor-Leste nian, partikularmente feto no labarik; no haforsa fundasaun ba boa governasaun – area hotu ne’ebé mak marka iha Timor-Leste nia Planu Estratéjia Dezenvolvimentu 2013-2030 no sei serve ba halo nasaun bele reziliénsia liu tan iha futuru. Atu hatene liu tan, vizita: www.usaid.gov/timor-leste